ONTIKA PANKRANNIK JA VALASTE JUGA
Ontika pankrannik ja Valaste juga- need on looduskaunid kohad Eestis, mis pakuvad tõeliselt maalilisi vaateid, ja seda just varakevadel suurvee ajal. Olles Balti klindi kõrgeim osa, ulatub see 55 meetri kõrgusele üle merepinna ja on tõeline kivist ajalooraamat, milles võib näha erinevate ajastute kihte. Pankranniku paekallas kulgeb Saka külast Toila laheni ja on umbes 23 kilomeetri pikkune.
Kõige parem vaade pankrannikule avaneb Eesti kõrgeima (30meetrise) Valaste joa juurest trepiplatvormilt. Valaste juga on kaunis ja populaarne vaatamisväärsus just talvel krõbedate miinuskraadide ajal, kui loodus maalib joast jääskulptuure, kuid tõeliselt võimas ja vaatemänguline on juga just kevaditi ja suurvee ajal.
Ontika pankrannik on koht, kus avanevad ilusad vaated merele ja kust saab nautida päikeseloojangut ja –tõusu.
Asukoht: Kose, Valaste küla, Toila vald, Ida-Viru maakond
JÄGALA JUGA
Jägala juga on lummav igal aastaajal, kuid vetesula tõttu jätab juga just varakevadel kõige majesteetlikuma mulje.
Nagu paljud Põhja-Eesti jõed saab ka Jägala jõgi alguse Pandivere kõrgustikult. Jõe kogupikkuseks on 97 kilomeetrit, Jägala juga paikneb selle alamjooksul – uhke veelang asub ligikaudu 4 kilomeetri enne jõe suubumist Ihasalu lahte.
Jägala joa maksimaalne laius on 50 meetrit ja see annab talle Eesti kõige laiema loodusliku joa uhke tiitli. Tegelikkuses on veelang nii lai küll ainult kevadise ja sügisese suurvee perioodil, muul ajal on on juga märksa kitsam. Lisaks suurele laiusele on Jägala Eesti jugadest ka üks kõrgeimaid (ligi 8 m).
Joa tagant on võimalik ka läbi kõndida, eriti huvitav on seda teha pakaselisel talvel. Siis on juga suuremalt osalt jäätunud ja tardunud veemassidest tekib lummav jäätunnel. Täies kohisevas ilus on juga näha just kevadise suurvee ajal.
TUHALA NÕIAKAEV
Rahvapärimus ütleb – Nõiakaev hakkab keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad.
Nõidade vihtlemine meelitab alati kohale tuhandeid uudistajaid. Tuhala nõiakaev kees viimati selle aasta veebruarikuus. Seda ürgset vaatepilti võib näha ühest päevast kuni kolme nädalani. See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema” 100 liitrit sekundis siis, kui jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. See on unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veesurve tekib maa-aluses jões, tegemist pole arteesia kaevuga.
Tuhala nõiakaevu juurest saab ka alguse Tuhala karstiala matkarada (2.5km). Õige aeg matkarajale on minna siis, kui Nõiakaev ei kee, sest suurvee ajal on koopad kuni 7 m vee all.
Rahvas valis Tuhala Nõiakaevu Eesti imeks 2012.
Rõuge vaatetorn Pesapuu
„Pesapuu” vaatetorni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel) ning välimuselt meenutab ta kahe linnupesaga puud. Teose idee autor on arhitekt Karmo Tõra.
Pesapuu torn pole pilkupüüdev mitte ainult päevasel ajal vaid ka öösiti, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi” ja torni tippu kroonivat „kuldmuna” valgustavad erivärvilised tuled.”
Lapsed saavad ronida madalamal asuva platvormi peale või vaadelda vahvat valgusmängu eemalt.
Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja ülejäänud Võrumaale. Pesapuud saab külastada ööpäevaringselt.
Kommentaarid
Postita kommentaar